reede, 15. detsember 2017

tee ise kuusepuu


Värske kuuselõhn toas sobib jõuludega sama hästi kokku nagu kaalikavorm, mandariinid, valge lumevaip ja Visa hing! Kuigi lapsepõlve mälestustes on ikka olnud pühade ajal kuusk nurgas, siis suurt sidet mul jõulupuuga tegelikult pole. Sellega on alati mingi jama - torgib, kui teda ehtida ja siis hakkab okkaid maha puistama. Kole tüütu.

Eelmisel aastal näiteks rippus meil seinal hoopis kuivanud oks, kaunistused küljes. Mitu aastat on olnud jõulupuuks miniatuursete kuulikestega ehitud 50 cm kõrgune ebaküpress, mis meil potis kasvab. Sel aastal on meil majas ka väike kuuseoks (lisaks loo peategelasele - kuusk-redelile). Ema metsast tõi, olevat nii nunnu olnud. See sai väiksed mustad kuulid külge (vist juba 5 aastat tagasi ikeast ostetud - nii hästi teenivad!) ja jalgupidi vette. Ja tegelikult piisabki ainult väiksest kuuseoksastki, mida saab uhkelt keset pidulauda sättida või lakke, kui ikka väga vaja seda kuusearoomi tuppa tuua.


Sest ka Viivi Luik on kirjutanud:
Kuuse jaoks ei ole vaja
väga palju ehteid.
Tema ootab lahket maja,
rõõmu mis on ehtne.
Paksust metsast meie pärast
toodi teda siia.
Ta ei kasva meie pärast
suureks mitte iial.
* nipp! Hea luuletus, mida jõuluvanale ette lugeda ;)

Nii et kui juba kuusk koju tuua, siis nautige teda!
Paar aastat ei olegi olnud üldse mahti kuusega tegelda, aga sel aastal võtsin kätte ja meisterdasin kuuse ise, selmet see metsast tuua. Sverregi kiitis takka, et isetehtud kuusk on ikka palju ägedam.


Aianurgast, vanade lauajuppide hunnikust leidsin 4 sarnase paksusega puupulka, millest sai parajad jupid saagida. Muidu ootavad seal millal ükskord ahju visatakse või hullem veel - lihtsalt niiskuse käes ära mädanevad. Valge värviga tõmbasin kiirelt ühe kihi peale ja osa lihvisin maha, et anda kerget kulunud muljet. Väikse kruviga jupid tüve külge kinni ja saigi just nii mõnusalt rustikaalne nagu soovisin ;)


Kuusekaunistustest
käbide õpetus ja materjal tuli koos ühe ajakirjaga,
paar puidust kuuli nööri otsas - nii lihtne, 
põdrapoisid tegin kunagi ühes meisterdussaates, 
erinevat värvi kuused kinkis mulle stilist Kaisa
juba mitu aastat tagasi - ja need on ikka mu lemmikud!!

Mida vaja?
kitsast puitu (kokku 3,80 m)
mõõdulinti
saagi
liivapaberit
puidu- või kriidivärvi
pintslit
kruve/naelu
akutrelli

Kuidas teha?
Sae pulkadest kaheksa juppi, seitse kuuseokste jaoks, üks tüve jaoks. Tüvi umbes 1 m pikkune, oksad 10, 20, 30, 40, 50, 60 ja 70 cm pikkused.
Lihvi servad, värvi kõik küljed ära ja jäta kuivama.
Lihvisin pärast kuivamist jupid veelkord üle, et natuke puidutooni välja tuua.
Pane jupid õigesse järjekorda põrandale paika, märgi keskkohad ja kinnita nad tüvele ühe-kahe kruviga. Mina jätsin alumiste okste vahele rohkem ruumi kui ülemistele, u 1-2 cm võrra.
Kuusk ongi valmis. Ühe kruviga kinnitades saad oksi veidike viltu lükata, kuidas aga tuju on. Nagu tuul sasiks okstes :)

Nüüd jääb üle ainult kuusele vaba seinapind otsida, kaunistused külge riputada ning täht tippu kinnitada!


NIPP! Kaunistuste jaoks võid "okstele" ka väikseid naelu/kruve kinnitada, kuhu neid siis riputada.

esmaspäev, 20. november 2017

tee ise koll ja jänku



Lastele on ikka nii tore asju meisterdada, ükskõik millise käkiga välja tuled - saad kiita. Minu oma käest küll :) Ja töö tegemise jooksul käib piilumas ja kiidab, "emme, sul on juba nii palju tehtud. Sa oled nii tubli!" (Päriselt! Nii juhtus! Ausalt öeldes ei suuda isegi uskuda...)

Just paar päeva tagasi rääkisime Sverrega sünnipäevadest. Ta uuris, et kas varsti kätte jõudval naabritüdruku sünnipäeval on ka mingi teema nagu meil on ikka olnud tema pidudel. Vastasin, et ei tea, võibolla polegi teemat. Ja lisasin (proovides empaatiavõimet kasvatada), et mõni laps saab sünnipäeva hommikul heal juhul ainult tordi ja palju-õnne-kallistuse. "Ja kingitused ka!" hüüdis Sverre. Mina jällegi kurval toonil vastu, et mõned lapsed ei saagi kingitusi. Selle peale ta mõtles kaks sekundit ja ütles: "kõige parem kingitus ongi emme!" :) No nii ilusti öeldud, ei saanud jagamata jätta!

Igal juhul meeldib mulle vähemalt Sverrele igasuguseid asju meisterdada, Gudrun ei saa vist veel asjast sotti, aga küll jõuab! Näiteks selle ägeda vaiba tegin Sverrele 2 a tagasi ja klotsid ja särgi ja päkapikusussi jne Kõike ei ole loomulikult jaksanud ka blogisse salvestanud.
Nüüd kahe lapsega peabki ju hakkama asju topelt tegema. Seetõttu võtsingi ette nii soki kui ka kinda!


Kinnas oli juba ammu üksikuks jäänud, mistõttu ta uue kolli-elu sai. Sokk on täiesti uus, mille paariline saab varsti samuti jänkuks ja hüppab kellegi jõulupakki.
Viimastest saab tegelikult erinevaid elukaid õmmelda. Aastakese-poolteist tagasi meisterdasin Sverrele ühest sokist kassi. Ta oli väga nunnu, aga kui tal üks silm peast tuli, sai temast piraat-kiisu.

Mida vaja?
üksikut kinnast ja madala säärega sokki
nööpe, pärleid
vilti
niiti
nõela
kääre
vatiini
1 väike pompom
kruupe


Kuidas teha?
Kolli jaoks:
Keera kinnas pahempidi ja õmble pöidla osa kinni.


Keera kinnas õigetpidi, topi vatiini täis ja õmble avaus kinni.


Õmble kollile vildiratastest ja pärlitest silmad ...


... lisa vildist keel/kihvad ...


... ja lõngast juuksed.


Valmis ta ongi!


Jänku jaoks:
Lõika sokk ninaotsast pooleks ja õmble tekkinud lõhiku servad läbi.



Pööra sokk õigetpidi, topi vatiini täis ja lisa põhja ka kotike kruupe raskuseks.



Õmble alumine osa kinni, tõmmates vastasküljed keskele kokku.



Õmble kõrvad alt rohkem kokku.


Tiki jänkule pähe nägu ja kinnita sabatupsuks pompom.



Pesakond ongi valmis - just täpselt Gudruni sünnipäevaks! Palju õnne - Guta 1 :)

kolmapäev, 8. november 2017

tee ise küünlatopsid


Nonii, nüüd on see siis käes - pimedad õhtud jõudsid ametlikult pärale. Ei tea kuidas teistel, aga meie perele mõjus see kellakeeramine igati positiivselt!
Pidevalt oli jama hommikuti ülessaamisega, et õigeks ajaks laps lasteaeda jõuaks. Eesmärk on olla kohal hiljemalt üheksa, ja isegi sinna jääme tihtilugu hiljaks :D Nüüd ärkame ilusti beebi-äratusega kl 7 ja siis on kaks tundi aega süüa teha, multikaid vaadata, legodega mängida ja muidu uimerdada! Kevadine kellakeeramine on aga hoopis teine tera ...
Aga see varaõhtune pimedus on küll asja juures suureks miinuseks. Samas pole midagi teha, tuleb hakkama saada, ära ikka ei sure :) Mida siis kaamosega ette võtta? Valgustid toas põlema, igal õhtul tuli ahju alla ning loomulikult küünlad!


Beebi majjatulekuga on selle viimasega muidugi kehvad lood. Varem olen pannud teeküünlatopsid aknalauale, mis on maast umbes 40 cm kõrgusel - täpselt nii kõrgel, et beebi saab sinna ennast peale kõhutada. Jessikas! Mitte! Noh selleks sügis/talveks tuli midagi uut välja mõelda, lisaks söögilauale asetatavale küünlale (mida ta ka kätte ei saa).

Päevavalges näevad topsid ka nunnud välja!

Ruloo (mille tõmbame suhteliselt harva ette) ja akna vahel on paras vahe, kuhu mahuvad ära väiksed rippuvad küünlatopsid. Nii et polegi muud, kui konksud puidu sisse keerata ja traadiga topsid rippuma.

Mida vaja?
klaaspurke
traati
tange
akrüülvärvi
pintslit
nuga
konkse


Kuidas teha?
Puhasta klaaspurgid paberist ja liimijääkidest. Värvi topsid akrüülvärviga ja jäta kuivama.


Keera traadi otsa aas, säti ümber purgisuu ja tee teine aas nii, et nad oleksid vastakuti. Mässi traat ümber purgisuu kinni.


Kinnita traadijupp aasade otsa, millega saab purgi rippuma panna.


Soovi korral kraabi mõnelt purgilt värv maha, et tekitada südame- või tähekujutis.


Keera konksud aknalaua kohale ja pane traadi abil topsid rippuma.


NB! Kasuta riputamiseks ainult traati! Teeküünla leek on üllatavalt kuum!

neljapäev, 21. september 2017

maiusta - galett


Aega läks, aga asja sai! Juba rohkem kui kuu aega tagasi valmis küpsetatud kakuke, milles peaosa mängisid omaaia tikrid. Tegin seda veel ka teist korda, mille puhul kasutasin muretainast, et katsetada, kumb neist paremini sobiks. Viimane saaks pigem teise koha, sest pudises liiga palju, aga ka lehttainas ei olnud ideaalne. Kokkuvõtvalt vali tainas, mis sulle endale kõige rohkem meeldib.

Galett on vahva kook. Lihtsalt valmistatav ja ebaühtlane käkike. Aga valmis küpsetis maitseb hästi, ükskõik mida sinna täidiseks panna.

Tikrihooaeg on muidugi ammu möödas, aga õnneks on meil veel õunad, ploomid, pohlad ja muud viljad. Pähklipuru annab koogile mõnusa maitse, segu asemel võid valida ka ainult oma lemmikud - kreeka-, sarapuu- vm pähklid.

Mida vaja?
1 pk lehttainast
300 g tikreid või muid vilju
150 g pähklipuru
magusainet (mett, pruuni-, või kookossuhkrut)
soovi korral kaneeli
soovi korral kardemoni
soovi korral määrimiseks muna

Kuidas teha?
Lase sügavkülmatainal ära sulada ja lõika suurest tükist enam vähem ümar kuju.
NIPP! Ülejäänud tainast tee lapsega kaneeli-suhkrupuruga kaetud küpsiseid või moonirulle!
Blenderda erinevad pähklid puruks ja pudista tainale. Raputa peale kaneeli ja kardemoni.
Puhasta viljad, suuremad tükelda ja laota tainale, jättes servast 4-5 cm tühjaks.
Sulata mesi ja nirista koogile või raputa peale nii palju suhkrut, kui soovid.
Keera tainaservad koogile peale, määri munaga ja viska kakuke 200 kraadi juures 20 minutiks ahju.

* Mulle maitsevad kõik koogid paremini, kui kõrvale saab hunniku Kreeka jogurtit.


esmaspäev, 4. september 2017

tee ise heegeldatud beebipapud



Varsti on külmad ilmad kohal, nüüd on õige aeg asuda beebile papusid heegeldama! Kuigi ma sellist mannavahuroosat eriti ei armasta, siis mu alateadvus nähtavasti ikka vahepeal laseb omatahtsi ja nii ma need kolm tooni lõngakorvist kaasa haarasin ning maale sõitsin, et vabal hetkel veidi näputööd teha. Õnneks sai üks roosa ootamatult otsa ja pidin natuke memme lõngajääke kasutama. Kahju, et see varem ei lõppenud - sest see hall sobib siia minu arvates ikka liigagi hästi!


Alguses pidid papud tulema hästi tavalised, lihtsalt maha keeratud servaga, aga ma ikkagi ei suutnud ja lisasin korraliku portsu merevahtu sussiservale. Tegelikult saab ju ka ilma selleta, sussid saavad kiiremini valmis ka, nii et selles suhtes on küll vaba valik. Ja susside valmistamise töökäik on tänu kokku voltimisele imelihtne! Kaks-kolm beebi lõunauinakut ja valmis nad saidki.


Sussid said üpris nunnud, nüüd peaks ennast kokku võtma ja selle aja leidma, et ka endale säärased valmis pusida! Võtab vist natuke rohkem aega, aga tulemus on kindlasti seda väärt! Hea viis vanu ja poolikuid lõngakerasid kasutada!


Mida vaja?
lõnga (mul oli kolm erinevat lõnga, kokku sai parajalt jäme materjal)
heegelnõel nr 6
heegelnõel nr 3
käärid
sukanõel

Kuidas teha?
Annan mõõdud 9-kuuse beebi jalale. Kui vaja veidi suuremat, väiksemat kui 12 cm jalalaba pikkust, siis lisa või võta ära mõned silmused. Oleneb ka, kui tihkelt heegeldada, proovitükk tuleks vast ikka teha.
Heegelda 23 silmust, jätka kinnissilmustega heegeldamist, heegelda 6 rida. Seejärel heegelda 13 silmust ja 11 rida. Saad laia L-tähe kujutise.


Soovi korral heegelda servale šleif. Selleks vaheta heegelnõel väiksema vastu ja jätka ainult ühe lõngaga.

Heegelda kolm õhksilmust ja seejärel ühte eelmise rea kinnissilmusesse viis kahekordset sammast. Heegelda nii rea lõpuni.


Peida lõngaotsad ja pane suss kokku - murra sääreosa ja jalalabaosa kokku. Õmble sukanõelaga kokku säär, ninaosa, sussiosa külg ja tald.



Keera serv alla ja ongi suss ...





...  või jäta serv üles ja saad põlvikud!